Muru hooldamine
                         kevadest kevadeni

                      Aprill

Õhustamine

20cm sügavuselt, hargiga

Talvekahjustuste kõrvaldamine

Väetamine

kiiretomelise väetisega,
3-4 aasta tagant anda k
õdusõnnikut või komposti 3-5kg/m²

Samblatõrje

Kemira Sammalpois või raudvitrol+N

Täiendav seemnekülv

u. ¼ puhastuskülvi normi pärast muru niitmist, mille järel katta pind mulla ja liiva seguga, suhtes 1:2

Rullimine

täiesti tahenenud mullal

                   Mai

Niitmine

esimest korda mai teisel poolel, kui muru kõrgus on 8-10 cm

Väetamine

väikese koguse N-väetisega,
suvel ammooniumsulfaat 10 g/m²

Võiliile hävitamine käsitsi

juur lõigata 10 cm sügavuselt läbi

Muruliivaga teiste umbrohtude hävitamine
35 osa ammooniumsulfaati, 15 osa rauavitrioli, 50 osa kuiva liiva; norm ca 100-140 g/m²

                   Juuni

Regulaarne niitmine

madalalt ja sagedasti

Väetamine

paar korda kuus N-väetisega, juuni lõpus N-väetist mitte anda

Umbrohtunud murul kasutada veelkord muruliiva

Niidetud muru jätta multshiks

Kastmine

põhjalikult, nii et muld oleks ca 5cm sügavuselt niiske, väikestes kogustes ja sage kastmine muudab muru põuakartlikuks ja soodustab umbrohu levikut

                    Juuli

Regulaarne niitmine

pikemate vaheaegadega, kuna taimede kasvukiirus väheneb

Niidetud muru riisumine

rohu murupinnale jätmine võib nüüd õhuniiskuse, kaste ja udu koosmõjul põhjustada seenhaigusi

                   August

Väetamine

talvekindluse tõstmiseks K-väetisega; lehtpuutuhaga; 10-15g kaalisoolaga

Õhustamine

20cm sügavuselt; õhk ja väetised saavad tungida sügavamale, mistõttu on soodustatud juuresüsteemi areng. See kõik muudab muru tallamis- ja põuakindlamaks

Väetamine

kuu lõpus P-K väetisega; kui augusti algul anti K-väetist, siis nüüd ainult P-väetist 30-40 g/m²

Liivatamine

tallatava muru buhul pärast õhutamist 0,3-0,5 m³/100 m²

             September

Viimased muru niitmised

Lehtede ja prahi riisumine

       Oktoobrist märtsini

Vältida muru tallamist

Takistada jääkamara teket